Filmiõhtud 13. ja 27. novembril

Statistiliselt kõige sobilikumaks filmivaatamisõhtuks sai kolmapäeva õhtu. Täname kõiki vastajaid! Juba sel kolmapäeval pakume vaatamiseks Roman Polanski filmi "Pianist".


PIANIST (The Pianist, 2002) 13. novembril kl 19

Vladislav Szpilman (Adrien Brody) on andekas ja austatud pianist, kes pärineb jõukast Poola juutide perekonnast. Kuigi perekond on teadlik Hitleri kavatsustest Poola suhtes ja Saksa vägede võimalikust sissetungist, on nad veendunud, et olukord möödub ning Inglismaa ja Prantsusmaa aitavad Poolat. Vladislavi naiivne vaade purustatakse, kui Saksa vägede pomm tabab stuudiot, milles ta parajasti harjutab. Natsiokupatsiooni algusaastatel loodab ta, et ohtu pole ning tutvuste abil saab kindla töökoha restorani pianistina. Varsti aga sunnitakse Szpilmanide peret asumisele juutide koonduslaagrisse. Vladislavil õnnestub seda vältida ning ta läheb elama tuttava korterisse, kuid kui tema toetaja kaob jäljetult, peab ta ise hakkama saama. Järgmised aastad mööduvad meeleheitlikult ühest hüljatud kodust teise põgenedes. "Pianist" põhineb samanimelistel memuaaridel, mille on kirjutanud tegelik Vladislav Szpilman. Raamat avaldati esmakordselt 1946.aastal "Linna surma" nime all, kuid see keelati Poola kommunistlike võimude poolt ning ilmus alles 1998. aastal.
Linateost on pärjatud 3 oscari ning veel 48 preemiaga.
Filmi pikkus: 2 h 12 min
NB! Nõrganärvilistel tuleks end ette valmistada.


KOORILAULJAD (Les Choristes, 2004) 27. novembril kl 19

15. jaanuaril 1949 saabub endine muusikaõpetaja Clement Mathieu (Gérard Jugnot) Find de l'Etang'i kasvatusraskustega poiste ja orvude internaatkooli, et asuda tööle inspektorina. Kooli juhib raudse haardega julm direktor Rachin, kes on enamikku poistest rängalt nende tehtud vigade pärast karistanud. Clement üritab poisse veenda, et nad veedaksid oma vaba aega kooris lauldes ning avastab ühe sõnakuulmatu poisi Pierre Morhange'i musikaalsuse. Asja ajavad veel keerulisemaks tunded Pierre'i üksikema ning noore Pepinot' vastu, kes ootab igal laupäeval aiavärava juures oma isa, ent tema vanemad surid sõjas.. Oma meetoditega muudab Clement nii poiste, kaastöötajate kui ka iseenda elu.
Filmi on nomineeritud kahele Oscarile ning võitnud 12 preemiat.
Filmi pikkus: 1 h 37 min

Mõlematel filmidel on eestikeelsed subtiitrid!
Vaatamine toimub klassis 317.

Kohtumiseni!
Kaisa Kuslapuu
ÕE esimees

Filmi?

Näituse "Õpetajate oma lood" avamine

Tartu linnas, vaimu linnas
Lossi mäe peal kuldses pinnas
kinnitati kinniskirjad
et saaks maja mielelise
kunstikantsi kaunikese
Emajõe kalda pääle
et saaks kindla lauluhääle
lauluhääle, pillikõla
(ja teoreetilise osa!)
Rahval muusikat on vaja,
kontserdeid saaks ette-taha,
ja kes noodipaberile
laulu alla pannud nime
neist saaks Eesti kuulemaie,
vaimuelu õitsemaie
hunnikutes uudisteoseid..
KUID LUBAGE LEIDA SEOSEID,
aastaid sest on möödas sada
aga meil on teada vaja
kust need naesed kokko saanud
kust need mehed kokko tulnud
kes meil pilli õpetavad
kes need laulmist juhendavad,
taktiviipamist näitavad,
ajalugu seletavad,
järgnevusi harjutavad..
Nüüd me välja uurisime
mitu lugu, mitu nime
kuidas nemad kujunenud,
oma muusikapisiku
eluks ajaks pannud likku.
Vormind meid ja vormind kooli,
sättinud klaveritooli.
Palju uut me teada saime,
küsimusi küsisime,
osad täitsid internetis,
osadega vestlesime.
Nüüd on kaunis kolmas korrus
vaibad puhtaks tehtud tolmust
et saaks festivali ajal
lugeda, mis õpetaja
korda saatis ükskord ammu

sea siis tema järgi sammu!

Nende sõnadega avati  21. oktoobril kell 17.30 III korrusel näitus "Õpetajate oma lood". Regilaulu võttis eest Jaanus Karlson, järgi laulda aitasid kooridirigeerimisosakonna õpilased ning kõlava d-burdooniga toetas torupillitrio Wabariigi Kopsud. Avamisel kõneles õpilasesinduse esimees Kaisa Kuslapuu ja kooli direktriss Kadri Leivategija, ei puudunud ka pidulik lindilõikamine:

28 Elleri kooli õpetajat täitsid küsimustikku veebis, käsitsi või andsid intervjuu. Koondasime nende vastused süsteemsesse kuuepunktilisse vormi ning lisasime meieni jõudnud fotod kooli- või lapsepõlveeast. Lisaks huvitavatele lugudele näeb Liina Vainumetsa kootud kaltsuvaipasid. Näituse eesmärgiks on saada ülevaade õpetajate kujunemislugudest ning ühtlasi talletada, teadvustada ja taasavastada kooli pärandit – lisaks õpetamisele on paljud pedagoogid siin ka hariduse omandanud.
Ettevalmistused algasid kaks nädalat tagasi - 9. oktoobril kell 20.15 peeti teisel korrusel õpilasesinduse koosolek, millel panime suures osas paika küsimused ja ülesanded.

Näituse valmimisele panid ühel või teisel viisil õla alla:
Kaisa Kuslapuu
Eliisa Sakarias
Gerda Merila
Ross Linnamägi
Veeda Kala
Karmen Urb
Algis Pauljukaitis
Ly Laur
Erle Kont
Mirjam Rennit
Lauri Kadalipp
Gertrud Leopard
Karina Kivikas
Kristin Kaha
Karen Kriit
Taimi Sild
Bibi Lotta Ladva
Aap Kirsel
Helena Utsal

Õpetajate põnevamate kooliseikade, otsuste, eeskujude ning lemmikraamatute ja –filmidega saab III korrusel tutvuda 27. oktoobrini. Õpilasesindus palub pärast näitusega tutvumist agaralt täita ka väikse saali sissepääsu kõrval seisvat külalisteraamatut – nii ei jää ajutine näitus ainult mälupilti.

Täname oma lugusid jaganud õpetajaid ja abilisi!
Kaisa Kuslapuu
ÕE esimees

Festival "Päris" ja näitus "Õpetajate oma lood"

21.-27. oktoobril aset leidva projektinädala festivali "Päris" raames paneb õpilasesindus kokku põneva näituse õpetajate oma lugudest. Näitus avatakse III korrusel suurejooneliselt esmaspäeval kell 17.30 (rohkem infot siin).
Õpetajad, kes pole veel näituse koostamiseks vajalikku küsimustikku täitnud, saavad seda teha SIIN.
Täname juba vastanud õpetajaid!

Palume ka pilte teie koolipõlvest õpetajate toas asuvasse mappi. (Või otse õpilasesinduse liikmete kätte, kuidas soovite.)

Festivali kavaga saab tutvuda siin.

Kaisa Kuslapuu
õpilasesinduse esimees

Õpetajate päev 4. oktoobril

Elleri kool tähistas 4. oktoobril õpetajate päeva kaheosalise sündmusena ning ka õppetöö oli korraldatud pidupäevale kohaselt - I ja II kursusele andsid üldainetunde III ja IV kursuse õpilased. Kell 13.30 koguneti Elleri saali.

I kursus tervitas improvisatoorse etteastega. Sumedate jazzirütmide saatel kandis koorijuhtimist õppiv Matīss ette kooli esimese kuu jooksul kogutud õpetajate meeldejäävamad ütlusi, instrumentaalse poole eest hoolitsesid Jan (RM löökpillid), Tobias (RM saksofon) ja Indrek (RM kitarr).

III kursust esindas Erle, kes on klarnetiõpilane, ent tõestas, et on ka klaverimängus kibe käsi. Tema mängitud omaloominguline klaveripala "Etüüd seitsmele" vallandas tormilise aplausi.

IV kursuse lippu hoidsid kõrgel Karl-Elias, Karina ja Bertha. Lähenedes asjale professionaalse vaimukusega, esitasid nad klaveril ja plokkflöödil meloodiat filmist "Sõrmuste isand" ning tänasid õpetajaid oma muusikatee kujundamise eest.

Viktoriinis tuli jõudu katsuda mitut moodi - õpilasesindus testis lisaks silmaringile ka koolipere muusikalist kuulmist. Neli heliklippi mängiti tagurpidi ning võistlejad pidid nimetama teose pealkirja ning autori, viimase klipi puhul oli ülesandeks oli välja nuputada pala tuntuksmänginud filmi režissöör. Teine pool viktoriinist hõlmas teadmisi erinevatest valdkondadest - möödunud sajandi uudissõnadest Viinistu kunstimuuseumini.

Siis lahutati õpetajad õpilastest ning võeti kätte väikekandled. Praktilist töötuba viis läbi Gerda, kes õpetas selgeks Kodaverest pärit rahvaviisi "Savikoja venelane". Paralleelselt õpetajate kursusega harjutas õpilastega sama lugu Kaisa, instrumentideks D-duuri häälestatud klaaspudelid.

Kui uus viis õpitud, asuti taas oma tavapäraste toimetuste kallale. Pidu jätkus õhtul kell 19 Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis. Kogunenud seltskond alustas kannelde ja pudelite orkestri peaprooviga, seejärel pärjati viktoriini tublimad võistkonnad ning kolmapäevast reedeni kestnud hääletuse "Elleri kooli kõige-kõigem õpetaja" tiitli pälvijad. Teadmiste kontrollis oli parim Ruth Ernstsoni, Karin Soodla, Urmas Taniloo, Pille Taniloo ja Sven Sander Šestakovi võistkond. Kooli särasilmseimaks õpetajaks hääletati Galina Kulikova, stiilseimaks Terje Heido-Rosenberg ja humoorikaimaks Katrin Aller.

Kuna enne reedet jaotatud infos lubati tantse, siis otse loomulikult neid ka tehti. Karl Madis Pennari ja Kristjan Rudanovski vapustav kitarri ja viiuli paarisrakend tantsitas koolipere eriti mängleva kergusega. "Oige ja vasemba" ning "Kohaanuška" ajasid hubase Saksa Instituudi saali päris palavaks. Tantsudevahelisel ajal kosutasid kooli kohviku suupisted ja kook.

Õhtu üheks meeleolukamaks hetkeks kujunes õpetajate üllatusesinemine. Pille, Urmas ja Joonas Taniloo ühes Ain Tarro, Tiina Konksu, Kadri Leivategija, Ruth Ernstsoni ja Anu Russakuga esitasid kaks säravat lugu: Kukerpillide repertuaarist tuntud "Suured koerad, väiksed koerad" ning Jaan Pehki "Laiali", mis võeti publiku poolt eufooriliselt vastu (nagu kõik sel õhtul esitatud viisid). Õpetajate pilli järgi oldi julged tantsupõrandal valssigi keerutama. Bändis domineerisid löökpillid, kuulis ka klaveri- ja lõõtspillihelisid ning laulu. Pärast seda mängisid-laulsid tantsuks õppejuht Ain Tarro ja kooli vilistlane Tõnis Kalmre.

Pidu lõppes tantsu, muljetamise, ohtra tänamise ning "Savikoja venelase" koos mängimisega.
Õpilasesindus tänab kõiki osalejaid!

Kaisa Kuslapuu
Elleri ÕE esimees